Komponentide hankimine

Jaanus KaldeMina olen Jaanus – selle lehe teine autor. Markusega sarnaselt alustasin kuus aastat tagasi elektri põhitõdetega ja nüüdseks olen täiskohaga elektroonik.

Olen aastaid pooldanud Eestikeelset tehnoloogia alast haridust nii ülikoolile õppematerjalide loomise kui ka Vikipeediat oma erialal laiendades. See leht on üks koht, mis üritab kontsentreerida kogu minu loodud infot ühte kohta.
Mäletan, et robootikaga alustades oli tihti raskusi aru saamisega kust, mida, kuidas, mis raha eest ja kui palju kompoente osta või hankida. Paljud netilehed soovitasid neid vanalt elektroonikalt maha joota või rääkisid veidratest poodidest, millest ma Eestis isegi kuulnud ei olnud. Inseneriametiga lähemalt tutvudes olen ma avastanud, et väga suur osa kogu tööst ongi komponentide hankimine (Mis paneb veel rohkem imestama nais-sugupoole vähesuse üle antud elualal). Olgu see siis mehhaanilised või elektroonilised. Aastate jooksul olen ma robootika ja elektroonikaga tegeledes kasutanud kümneid internetis ja mitte internetis asuvaid poode. Nüüd olengi kõik teadmised vastavate poodide kohta koondanud ühele lehele – Poodlemise juhis. Leht ise on Tartu Ülikooli robotiklubi vikipeedias
.

Elektroonika juhendid

Tervist,

Minu nimi on Markus Järve. Vanust on 22 eluaastat ning viimase viie aastaga olen jõudnud harrastus elektroonikust proffessionaalseks süsteemi-inseneriks. Samal ajal kui minu õppimine on suuremalt jaolt tulnud inglise keelsest veebist, ei ole ma kokku puutunud just kuigi suure hulga juhenditega eesti keelses keskkonnas. Olles oma õpingute tõttu palju võlgu “Maker” ja vabavara liikumistele, siis otsustasin natukene tagasi anda, ning selle esimeseks sammuks saab olema eesti keeles elektroonika sissejuhatuse tegemine.

Tulevad materjalid on alguses täiesti kindlalt arusaadavad vanuseklassile 6a ja edasi. Hiljem muutuvad materjalid keerulisemaks, kuid ma pean siiski noori silmas ning jätan sügava füüsika ning ka programmeerimise teooria ülikoolide jaoks.

Teemad millest ma selles seerias rääkima hakkan on suunatud eelteadmisteta elektroonikahuviliste jaoks kellel on soov teada saada mis reaalselt paneb arvuti ekraani tööle, mobiili helistama ning fotoaparaadi pilti tegema. Alguses tuleb rääkida natukene tööriistadest ja ohutustehnikast, kuid siis saab minna projektide juurde ning hakata õppima täpsemalt, mille tõttu kõik pooljuhtseadmed töötavad!

Kui on omandatud põhilised teadmised asjadest, millega tööd teha, hakkan rääkima süsteemi tasemel disainist ning kergetest põhimõtetest sellel teemal. Seejärel jõuame otsaga mikrokontrolleriteni ning programmeerimiseni. Mingil momendil võtan kindlasti ette ka tarkvara millega teha keerulisemaid skeeme ja seadmeid ning räägin ka kuidas idee arvutiekraanilt või paberilt päriselt tehasesse saata.

Sellest edasine on praegu lahtine. Oleneb mida inimesed tagasisides teada soovivad, siis sellele vastavalt vaatan kuidas ja millest täpsemalt või edasi rääkida.

Kuna ma usun väga tugevalt projektipõhisesse õppesse, siis ei kasuta ma oma juhendites koolidele standardset meetodit, et õpetan kõigepealt palju teooriat ja siis näitan rakenduse. Ma usun, et palju köitvam on kõigepealt midagi kokku panna ning seejärel hakata uurima mis moodi see töötab.

Järgmises postituses saab olema juba meie esimene projekt (mida võib kokku joota ka 4a laps, kui vanemad jälgivad, et ta endale viga ei teeks) milleks on kõige lihtsam vilkuv tulukene. Ennem kui me selleni jõuame peate aga läbi lugema juhendi kuidas jootmine käib, ning selleks on mul kunagi ammu tõlgitud juhend “Jootmine on Imelihtne.” sealt leiate eestikeelse tõlke ning peale selle läbi lugemist olete tööks valmis!