Elektriskeemide mõistmine – komponendid

Tervitused Robotexilt.

Skeemisümbolite mõistmine võib tunduda arusaamatu – seepärast räägingi põhilistest skeemitähistest.

Ühendused elektriskeemidel. Vasakpoolsel pole juhtmed ühendatud, parempoolsel on.

Ühendused elektriskeemidel. Vasakpoolsel pole juhtmed ühendatud, parempoolsel on.

Elektriskeem on lihtsustatud joonis elektrilistest ühendustest. Asjad, mis on ühendatud joontega, peavad olema ühendatud ka multimeetri ühenduskontrolli jaoks. Joonisel ühendamata jalad/komponendid ei tohi olla ühenduses ka reaalsuses. Joonis on mõeldud elektriliste ühenduste mõistmiseks ja elektriskeemi planeerimiseks. Esimesed skeemid soovitan joonistada paberil ja hiljem saab sarnaseid joonistada spetsiaalsetes programmides näiteks: KiCad või Eagle.

Komponentide kõrval on enamasti kaks teksti – üks näitab komponendi väärtust, teine nime. Näiteks nimi R11 tähistab takistit nr 11. Komponentide väärtuste kirjutamisel kasutatakse tihti komakoha tähistamiseks SI eesliidet. Näiteks 4k7 tähistab 4.7 kilo ja 2R2 tähistab 2.2 Oomi. Lisaks, kuna enamasti on takistite väärtused suuremad kui 1 ja kondensaatorite väärused väiksemad kui 1 siis tähistus 22k tähistab 22 kilo-oomi ja 22p tähistab 22 pikofaradit ja tähistuses ei pea eraldi märkima kumma komponendiga on tegemist. Rohkemate jalgadega komponentidel on viigud enamasti nummerdatud.

Takisti sümbol

Takisti sümbol

Takisti – R

Takisti on kõige enamkasutatud elektroonikakomponent. Funktsiooni poolest piirab ta voolu, põletades selle soojuseks. Takisteid kasutatakse näiteks valgusdioodide ees voolu piiramiseks või heleduse sättimiseks, pingejagurite abil endale sobivate pingete tekitamiseks ja teiste komponentide kaitsemiseks.

Takisti sümbol on lihtsalt ristkülik, mille juures on märgitud takistus ja vajadusel ka teisi parameetreid (nt võimsus või täpsus). Kumba pidi kaks jalga ühendatud on, vahet ei ole.

Kondensaatori tähis

Kondensaatori tähis

Kondnesaator – C

Kondensaator toimib nagu pisikene aku. Võimalusel salvestab enda sisse energiat ja vajadusel annab seda välja. Kasutatakse signaalide ja liinide silumiseks ning võnkuvate signaalide tekitamiseks.

Sümboliks on kaks paralleelset joont. Need sümboliseerivad kahte plaati, mille peale laeng koguneb, nagu sümbolist arvata võib ei lase kondensaator (alalis)voolu läbi. Elektrolüüt ja tantaalium kondensaatorite puhul on tähtis, mis pidi ühendada. Siis on positiivne pool tähistatud pluss märgiga.

Valgusdioodi tähis

Valgusdioodi tähis

Diood – D

Diood on kõige lihtsam aktiivkomponent. Diood laseb voolu läbi ainult ühte pidi – noolega tähistatud suunas. Kasutatakse vahelduvvoolu alalisvooluks muutmiseks ja valgusdioodide puhul – valguse tekitamiseks.

Sümboliks on kolmnurk ja kriips. Valgusdioodidel on lisatud kiirguse eritumist tähistavad noolekesed. Valet pidi ühendudes midagi halba juhtuda ei tohiks.

Bipolaar ja välja tranasistor

Bipolaar- ja väljatranasistor

Transistor – Q

Transistor on komponent, mida kasutatakse võimendamiseks – suure võimsusega asjade lülitamiseks väikeste vooludega ja võnkuvate signaalide tekitamiseks. Olemas on erinevaid transistoreid – näiteks bipolaar- ja väljatransistor, mille sümbolid on veidi erinevad.

Sümbol koosneb enamasti ühest juhtviigust – näiteks baas või värav, ja kahest viigust, mille vahelist ühendust juhitakse. Kuna komponendil on vähemalt kolm jalga siis peab hästi tähele panema, mis kuhu ühendatakse ja väga tihti õnnestub maagiline suits välja lasta.

Operatsioonivõimendi

Operatsioonivõimendi

OperatsioonivõimendiU

Operatsioonivõimendit kasutatakse tihti transistorite asemel, nende paremate omaduste pärast. Kuna võimsus, hind ja keerukus on halvemad, kasutatakse tihti ka transistoreid. Operatsioonivõimendid on kasulikud täpsete signaalide võimendamiseks või võrdlemiseks.

Sümbol koosneb suurest kolmnurgast, millel on kaks sisendit: üks positiivne, teine negatiivne. Lisaks on kolmnurga ülal ja all toitejalad. Füüsiliselt on tegemist kivi/kiibiga.

Mikrokontroller ATmega32U4

Mikrokontroller ATmega32U4

Mikrokiip – U/IC

Mikrokiibid võivad teha ükskõik mida: juhtida mootoreid, olla mikrokontrollereid, võimendid ja veel miljon asja. Kuna erinevaid kiipe on nii palju, siis on need enamasti tähistatud lihtsalt suure kastiga, mille küljes on vajalik kogus tekstiga tähistatud viikusid.

2 thoughts on “Elektriskeemide mõistmine – komponendid

  1. Pingback: Virtuaalne elektroonika | Amatöörrobootika

  2. Pingback: Joonistame skeemi | Amatöörrobootika

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>