Natukene muusikat.

Tänases postituses tahan rääkida sellisest asjast nagu seda on pingejagur, tutvustada natukene vidinat nimega potentsiomeeter ning näitan ka kena skeemi väga lihtsa audio võimendi tegemiseks.

 

Alustuseks siis võimendi skeem. Selle skeemi juures on väga tähtis vaadata nii lüliti asukohta kui 10 uF polaarset kondensaatorit mis on pandud patareiga paralleelselt.
Paralleelse kondensaatori mõte on stabiliseerida skeemi toite pinget momentidel kus voolu tarve on suurem kui patarei võimekus voolu välja anda.  Eelnevast jutust võib ka järeldada, et vool ja pinge on omavahel alati väga tugevalt seotud, kuid samas peab meelde jätma, et kuigi üks sõltub teisest, ei ole tegemist sama asjaga.  Voolust ja pingest aru saamiseks piiluge siia.

Teise asjana tuleb vaadata On/Off lüliti peale patarei positiivsel poolel. Kuigi tihti arvatakse, et ei ole tähtis kuhu lüliti panna, peaasi, et skeemis on vooluring katkestatud, siis tegelikkuses on vahet küll. Kui lüliti panna skeemi positiivset poolt eraldama, siis on kogu skeemi potentsiaal 0 ehk neutraalne. Kui aga seada lüliti maanduse poolele, siis skeemi potensiaal on suurem kui 0, kuigi vool ei liigu. positiivse (või negatiivse) potentsiaaliga skeemis on palju maad lihtsam katastroofilist lühiühendust tekitada mille tagajärjel võib skeem läbi põleda või lausa patarei põlema minna.

Viimane asi millest rääkida on aga potentsiomeeter. See vidin ei ole mitte midagi muud kui muudetav takisti mille abil me selles seadmes muudame signaali pinget mis teie seadmest (nt mp3 mängija) võimendini jõuab.

Kui võtta üks takisti ning asetada see paralleelselt eelpool kasutuses oleva patareiga ning mõõta takisti peal pinget, siis jõuate alati mõõtmistulemusele, et patarei ja takisti peal olevad pinged ühtivad. Kui nüüd võtta aga näiteks 9 V patarei ja panna järjestikku 1 kilo-oomine takisti ning 2 kilo-oomine takisti saate näha, et olenevalt kumba pidi takistid on (kas 1k toite pool ja 2k maanduse poolel või teistpidi) on nende kahe vahel olev pinge kas 1/3 või 2/3 patarei pingest.  (1/3 on siis 9 voldi korral 3 V ja 2/3 on 6 V)
Kui me räägime potentsiomeetrist, siis tuleb välja et tegemist on ühe takistiga (näiteks 10k) mille üks pool on maanduses ja teine pool on sisendpinges (skeemi puhul helisignaal mis tuleb MP3 mängijast) ning on ka kolmas ühendus mis reaalsuses on lihtsalt kontakt mis liigub eelpool mainitud takisti peal edasi-tagasi. Seega olenevalt kui palju on takistus ühel- ja teisel pool  liikuvat kontakti saame sisendpinge kolmandasse jalga mis on otseses suhtes sisendpingega (näiteks 1/3 vms).

Nüüd aga, kuna LM386 on väga tore väike helivõimendi kiip siis teie sisendsignaal võimendatakse alati kindla kordaja võrra suuremaks. Selleks et muuta helitugevust, tuleb vaid muuta sisend signaali tugevust mis ongi eelpool kirjeldatud potentsiomeetriga tehtav.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>