Oooot, aga millega me skeemi testime?

Kuigi olen juba näidanud mitmeid skeeme ning neid ka blogi jaoks kokku ladunud, siis hetkel on midagi tähtsat puudu. Isegi kui mõned inimesed saavad aru kuidas elektroonika skeemi kokku panna, siis hetkel ei ole siin lehekülgedel juhendeid, kuidas seda reaalselt testida.

Täna peaks siis rääkima tööriistadest elektroonikule.

Alustuseks on tööriistad millega seadmetele ja komponentidele ligi pääseda või neid liigutada.

Multimeeter:

Odav multimeeter

 

Tegemist on seadmega mille põhiliseks otstarbeks on otsida skeemist lühiseid.  Kõikidel endast lugupidavatel multimeetritel on olemas funktsioon ‘piiks’ ehk pidevuse tester. Selle vajalikkus tuleb kohe, kui keegi on kokku jootnud skeemi ning tahab teada kas ikka õiged asjad on ühenduses õigete kohtadega või ega mingi asi ei ole ühenduses kohaga, kus ta ei peaks olema.

Lisaks on multimeetril palju häid oskusi. Näiteks saab mõõta kahe koha vahel olevat pinget, takistust ning isegi kahe koha vahel olevat voolu. Tublimad masinad oskavad mõõta veel mahtuvust, sagedust, dioodi pingelangu, vahelduvvoolu, otsida seinas toitega olevaid juhtmeid, mõõta transistorite parameetreid, induktsiooni ning isegi seda infot logida ja arvutisse saata.

Tähtis asi mida meeles pidada on see, et multimeeter mõõdab väärtuste keskmist (või ruutkeskmist) mis tähendab, et kui keegi loodab multimeetriga arvutisse logida digitaalsuhtlust siis saab ta tõenäoliselt vaid mingi ühtlase pinge väärtuse.

Odava multimeetri saab kätte hinnaga 14€. Erinevas hinnaklassis olevate multimeetrite erinevusest räägin kunagi hiljem.

Jootekolb:

Jootekolb

Kõik kes on minu postitusi jälginud, peaksid teadma, et skeemi on üsna keeruline luua, kui puudub korrektne viis viikusid ja juhtmeid ühendada. Selles kohas tuleb esimese tööriistana appi jootekolb. Jootekolvi headus on teema millesse praegu ei tasu langeda, kuid põhilised parameetrid on võimsus ja temperatuuri kontrollimise võimalus. Erinevad jootekohad vajavad erinevat temperatuuri, et midagi katki ei läheks (kuskil 350C on tavaliselt ideaalne). lisaks, kui kolviotsa soojusmahtuvus ei ole piisav, võib raskemates jootekohtades kolviots maha jahtuda ja jootmine muutub vägagi tülikaks.

Soovitatavalt otsida endale jootekolb mis on kõige peenema otsaga ning võimalusel võiks ots ka lapik olla.  Lapik ots annab nimelt suurema soojusülekande, et oleks lihtsam joota ning saaks parema jootekoha.

Tina ja tinasukk:

tina ja sukk

Joote tina valik on üks tähtsamaid mille peab algaja elektroonik tegema, ning mida paljud ei pea üldsegi tähtsaks. Tina on see vahend, mis sulab ning muudab teie komponentidest skeemi terviklikuks ja töötavaks seadmeks. Algajale on soovitatav kasutada 60/40 Sn/Pb millel on räbustist südamik. Selle juures tuleb aga mainida uuesti minu jootmise PDF-ile, kus kirjutan, et käsi peab alati peale jootmist pesema, kuna plii ei ole just tervislik asi mida lõunalauas leivaga sisse süüa.

Kui aga jootekoht läheb näiteks trükkplaadi või makettplaadi peal halvasti, peab selle kuidagi lahti saama, selleks on väga mõnus vahend nimega jootesukk. Tegemist on punutud traadiga millele on lisatud räbustit. Räbustist räägin täpsemalt jällegi kunagi hiljem.

Tangid:

 

Traadilõiketangid

Kuna tihtipeale ei ole ostetud komponentide viigud (jalad) soovitud pikkusega või on vale nurga all on kindlasti tarvis ka tange. Lõiketangid elektroonika juures ei ole kõige tugevamad, seega peab silmas pidama, et neid kasutada vaid traatide lõikamiseks millele nad mõeldud on (tavaliselt kuni 2mm vask). Vastasel juhul ei pea need just kuigi kaua vastu.

Painutustangide valik

Teised tangid, mida vaja oleks on kitsaninalised painutustangid. Kui on vaja jalgu õige nurga alla painutada, siis need on selleks parimad tööriistad.

 

 

 

 

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>