Pütid ja liiv su trükkplaadil

Kogu füüsiline elektroonika koosneb erinevast pudist trükkplaatide peal. Tegemist on pakendatud elektroonikakomponentidega. Siin on põhilised pakendid ja nende kasutuskohad. Pakenditeks nimetatakse neid seepärast, et tegelik funktsionaalne ränist ristkülik on pakendatud nende sisse.

Kõigil pakenditel on klaasist, plastmassist, keraamikast või metallist korpus ja kaks või rohkem ühenduskohta. Ühenduskohad võivad olla metallist eenduvad jalad, pakendi peale joonistatud jootepadjad või pakendi all olevad tinapallid.

Enamus alguses kasutatavatest komponentidest on suured ja jalgadega, mida kauem elektroonikaga tegeleda seda väiksemaks muutuvad komponendid ja nende jalad.

 

Pindmonteeritavad (0603, 0805, 1206) ja aukmontaaž (0,25 W ning 5W) takistid

Pindmonteeritavad (0603, 0805, 1206) ja aukmontaaž (0,25 W ning 5W) takistid

Takistid

Jalgadega takistid tunned ära triipudega värvikoodi järgi. Värvuse poolest leidub nii pruune, helesiniseid kui ka muid värve. Neid eristatakse suuruse järgi ja igale suurusele vastab mingi võimsus. Enimlevinud on veerandvatised (0,25 W), aga on olemas nii väiksemaid kui suuremaid.

Uuematest disainidest leiab liivatera stiilis kuubikuid. Sellised takistid on enamasti musta värvi ja valgega on peale kirjutatud nende väärtus. Nende enamlevinud suurused on 0603, 0805 ja 1206. Kus esimesed kaks numbrit tähistavad komponendi pikkust tuhandiktollides ja teised kaks laiust.

 

Keraamilised (0603, 1206, ketta kujuline), tantaalium (D pakk) ja elektrolüüt kondensaatorid

Keraamilised (0603, 1206, ketta kujuline), tantaalium (D pakk) ja elektrolüüt kondensaatorid

Kondensaatorid

Kondensaatorid jagunevad oma materjali poolest mitmeks. On olemas oranžides toonides keraamilised kondensaatorid. Jalgadega versioonid tavaliselt ketta kujulised ja pindmonteeritavad samasugustes kuupides nagu takistidki, lihtsalt oranži/pruuni värvi ja ilma kirjadeta.

Tantaal kondensaatorid on ka enamasti oranžid suured risttahukad. Neil on positiivne pool tähistatud musta triibuga. Eksisteerivad ka standardset pakendi nimed stiilis A pakk, C pakk jne. Sellest ingliskeelset tabelist leiab nende täpsed mõõdud.

Suurte mahutavuste jaoks vajalikud elektrolüütkondensaatorid on metallist keeratud väikesed pütid. Negatiivne pool on tähistatud valge triibuga mille peal on miinusmärgid. Liigitatakse neid lihtsalt diameetri ja kõrguse järgi.

 

Dioodid: SOD80/MiniMELF ja kaks aukmonteeritavat

Dioodid: SOD80/MiniMELF ja kaks aukmonteeritavad

Dioodid

Dioodid on enamasti pakendatud klaasi või musta plastikusse, vanemad ka metalli. Neil on katood tähistatud musta triibuga.

Kolme jalaga pakendid: TO92, TO220, SOT23, SOT223, DPAK/TO252

Kolme jalaga pakendid: TO92, TO220, SOT23, SOT223, DPAK/TO252

Kolme jalaga komponendid

Väga paljud komponendid elektroonikas on kolme jalaga. Igapäevasemalt kõiksugu transistorid ja pingeregulaatorid, aga ka dioodid ja spetsiifilisemad komponendid. Selliste komponentide puhul peab juba hoolikalt tähele panema jalgade nummerdust.

Õnneks on enamus kolme jalaga komponente vähem kui kümnes erineva kujuga pakendis, millest enamlevinumad on välja toodud ka pildi peal.

Mikrokontrollerid erinevates pakendites: DIL28, SO8, TSSOP36, TQFP64

Mikrokontrollerid erinevates pakendites: DIL28, SO8, TSSOP36, TQFP64

Paljujalalised kiibid

Huvitavama ja keerulisema funktsiooniga komponentidele tavaliselt kolmest jalast ei piisa, seepärast on levinud ka paljujalalised pakendid. Neid on väga suures koguses erinevaid, aga puudutan laialt levinumaid.

Pakendite nimed moodustuvad enamasti loetamatust lühendist (DIL, SOIC, TQFP, QFN, MLF) ja sellele järgnevast numbrist mis tähistab jalgade arvu. Näiteks DIL8, DIL28, SO16 jne.

Läbi augu monteerimiseks on olemas 2,54 mm jalavahega pakend DIL / DIP, mis on lühend fraasist Dual-in-line.

Kõige lihtsam pindmonteeritav 1,27 mm jalavahega pakend SOIC / SO.

Lisaks võib näha ka lühendeid TQFP ja TSSOP.

QFN, BGA ja muu rõve

Tõenäoliselt jõuad üsna kiirelt midagi lahti võttes või disainides leiad kindlasti komponente, millel polegi jalgu. Kõiksugu selliste peale ja maha jootmiseks ei piisa enam jootekolbist ja teravast silmast vaid on vaja ka kuuma õhuga jootejaama jms. Eks tulevikus kirjutame ka neist pikemalt.

Lõppsõna

Soovitan alati kasutada standardseid pakendeid. Nii on lihtsam oma asju disainida, vigu leida ja teistest aru saada, lisaks on ka komponendid laialt levinumad. Kui ikka kivi põhja alla on jootekontakte joonistanud pigem kunstnik kui arvutiprogramm, siis pole väga suurt lootust sellele odavamat või paremat asendust leida.

Pakendite teadmine on hea oskus, mis aitab paremini mõista komponenditootjaid ja teisi elektroonikaga tegijaid. Loodetavasti muudab see artikkel teie seiklusi elektroonikat õppides veidi vähem piinarikkaks ja pilti selgemaks.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>