Mõni sõna Arduinost ja sellele koodi kirjutamisest.

Tervist.

Kui ma tutvustasin selle blogi olemust ja sisu, siis mainisin ära, et kunagi tahan rääkida kindlasti ka programmeerimisest. Arvan, et täna on hea päev sellelegi sissejuhatust teha. 

Ma loodan, et on õnnestunud mõnele inimesele näidata, et elektroonika ei ole midagi haaramatut. Tegelikult on tegemist vaid hulga tillukeste asjadega, millest ajapikku aimdust saab. Samamoodi on ka programmeerimisega. Üks üsna lihtne meetod, kuidas saada algus Sardsüsteemi programmeerimisega, on kasutada Arduinot. Tegemist on avatud riistvaralise mikroprotsessori arendusplatvormiga, mis on disainitud inimestele, kellel ei ole väga suurt programmeerimise ega ka elektroonika kogemust, kuid sooviksid päriselt siiski õppida ja midagi teha.

Selle tutvustuse alguses tahan ka ära mainida fakti, et arduino on prototüüpimise vahend, kui keegi soovib teha tõsist programmeerimist ja / või elektroonikat, siis on suur tõenäosus, et arduino keelega kaasnevad eripärad hakkavad rohkem segama kui aitama. Sellegi poolest on tegemist väga kasuliku tööriistaga nii algajatele, kui edasijõudnutele.

Arduino Uno

Arduino kui selline ei ole väga kallis mänguasi ning tuleb väga mitmes maitses. Kõige levinum plaat on Arduino Uno, ning see on ka kõige odavam (23€ Farnellist, kahjuks hetkel ei ole saadaval). Lisaks on neid veel suur suur valik. Nii väiksema suurusega, rohkemate viikudega, erineva võimekusega. Kuid see ei ole ainus miks arduino on levinud nii palju, nagu ta reaalsuses on. Tegemist on tooteliiniga mis on avatud lähtekoodiga. Sellele on loodud lugematu hulk shielde (moodulid mida saab kergelt lisada, et saada seadmest välja lisa funktsionaalsust) ning kõik mida selle lisaks müüakse on ka vabalt ligi pääsetavate disainifailidega, et soovikorral on võimalik kõike ise teha ning tegemist on väga korralike õppematerjalidega, mille kohta saab veebist massiliselt infot ning tihtipeale on tegemist ka väga heade disaininäidetega algajate jaoks.

Näide shieldimise metoodikast

Väike arduino ja selle shieldi-ga tehtud robot

Kahjuks on eesti edasimüüjatel arduinole ülisuur juurdehindlus niiet farnelli 5€ saatekulu teeb seadme ikkagi odavamaks sealt tellida, kui eestist. Samas on see platvorm enda kanda ka eestis kinnitanud. Olen teadlik, et isegi tartu ülikoolis on mõningad prototüübid esmalt arduino peal tehtud. Rääkimata üritustest nagu Hobilabor ja üliäge ArduSat. 

Ma arvan, et tänase postituse mahu sisse enam projektinäide ei lähe, kuna siis tuleks kogu asi liialt pikk, küll aga võite oodata, et ülejärgmine nädal näitan teile juba keelt mida Arduino kasutab kui ka lihtsa näite projektist mida saab kodus kiirelt luua.

One thought on “Mõni sõna Arduinost ja sellele koodi kirjutamisest.

  1. Pingback: Mis on servo ja kuidas see Arduinol käima saada. | Amatöörrobootika

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>