Harjasteta mootoritest ja gimbalitest.

Hiljuti olen ma palju saanud mängida suurte poiste mänguasjadega ning kuna pole aega olnud väikeseid ja lihtsaid projekte kokku panna, siis selle tulemusena mõtlesin, et räägiks natukene teistest asjadest. Lehekülg on ju siiski robootikale pühendatud mitte ainult elektroonika sissejuhatusele.

Kaameragimbal on ühe või mitmeteljeline videosüsteemi stabiliseerimise süsteem. Veel mõned aastad tagasi kasutati video stabiliseerimiseks põhiliselt mehhaanilisi süsteeme kuid hiljutised arengud sensoorika ning mootoritega on tekitanud olukorra kus väga tasemel gimbalid muutuvad järjest kergemaks ja stabiliseerimine antakse mehhaanikalt üle sensoritele ja mootoritele.

Brushless 2 teljeline gimbal

Brushless 2 teljeline gimbal

Minu isiklikuks huviks on just kaamera stabilisatsioon mis toimub harjavabade mootoritega. Kuna harjastega mootorid kuluvad palju (harjaste sädelus kommutatsiooni käigus mis kahandab ka effektiivsust) siis harjavabad mootorid kulutavad vaid laagreid mille eluiga on väga pikk.

Nüüd aga natukene nende mootorite kontrollist. Kuna Harjavabade mootorite kommutatsioon toimub elektriliselt, siis on nende ülesehitus mõnes mõttes nagu stepper mootoritel. Nüüd aga kui võtta mähised eraldi ning nende energiat pulsimodulatsiooniga juhtida, saame tulemuseks mootori mille võlli asendit saab väga täpselt muuta.

Gimbali mootor

Kuna aga mootori driver ei saa harjavaba mootori korral kuidagi teada mis tema asend on, siis kasutatakse selle jaoks inertsiaal mõõdu süsteemi. Praegusel juhul on kogu süsteem küll ühes kiibis (MPU-6050)  aga reaalsuses on seal väga palju erinevaid seadmeid. Alustuseks 3 telge güroskoopi, 3 telge akseleromeetrit (kiirendusandur) ning lisaks veel 3 telge magnetomeetrit. Kokkuvõttes saab protsessor infot mootori liikumisest ja absoluutasendist maakera gravitatsiooni suhtes ning ka magnetvälja suhtes ning arvutab sellest välja mootori mähiste vajaliku ergastuse ning vajaliku muutuse ergastuses et hoida kaamerat soovitud asendis. Tulemus on vägagi vaimustav ning hea koodi korral ülimalt stabiilne.

Brushless mootor IMU-ga

Brushless mootor IMU-ga

Katsetuseks sain kasutada eelneval pildil olevat mootorit mis on disainitud selleks et kaamerat stabiilsena hoida. Mootor võtab täis koormuse all 2.5A voolu ning seda 18V juures ehk siis 45W. Samas on see piisavalt tugev et raskuskeskmes oleva kaamerat stabiilsena hoida, ning see mootor on mõeldud jupp maad suuremate kaamerate jaoks kui GoPro.

Mõnel järgmisel korral räägin ehk seadmest mis mootori asendiga tegeleb täpsemalt.

 

filtritest veidi.

Aegajalt on tarvis teha pulseerivast voolust alalisvoolu, eraldada alalisvoolust sageduskomponente või näiteks pwm signaalist kena sile nivoosignaal.

Selleks, et selline asi ette võtta on võimalik kasutada ülilihtsaid passiivahelaid. Näiteks kui on tegemist audiovõimendiga, mis on tundlik alalisvoolule on võimalik  kasutada kõrgpääsuga filtreid.

Kõrgpääsufilter

Kuna on teada, et kondensaator lubab kõrgetel sagedustel ilma takistuseta läbida ning madalad sagedused näevad seda kui lahti ühendatud vooluringi, siis sellel samal põhimõttel eelmainitud filter töötabki.

Kõrgpääsufiltri simulatsioon

Kõrgpääsufiltri simulatsioon

Nagu näha, siis mida kõrgem on sagedus, seda rohkem pääseb sisendsignaal läbi ning mida madalamaks sagedus muutub, seda rohkem hakkab filter seda summutama.

Kui varieerida vaid takistit ja kondensaatorit, saab panna filtri lõikama erinevaid sagedusi.

Väga sarnane on ka skeem mis lubab läbi alalisvoolu ning summutab kõrgema sagedusega signaale

Madalpääsufilter

Madalpääsufilter

Tegemist on samasuguse skeemiga kui eelmine kuid Vin ja gnd on omavahel välja vahetatud. Nüüd lubab takisti alalisvoolul läbi minna, kuid vahelduvvool lühistatakse kondeka abil maandusesse.

Madalpääsufiltri simulatsioon

Kuna ma üritan valemitest eemale hoida veel natukene aega, siis sel korral ma filtritest lähemalt rääkima ei hakka. Teinekord kui jõuan aktiivfiltriteni, siis tulevad juurde juba valemid ja muu mis võimaldab aju kokkujooksmist jupi korralikumal tasemel kui see sissejuhatus passiivfiltritesse.

Mida vaadata kui ostetud kallis elektroonikaseadeldis lihtsalt ei tööta.

Just hiljuti tellisin Itead-ist enesele mõnusa mp3 mängja kilbi mis ühildub kenasti arduino plaadiga.

leonardo + mp3 kilp

 

 

 

 

 

 

 

 

Küll aga avaldus kohe suur probleem kui üritasin heli kuulata. üks kanal lihtsalt ei töötanud.

cropped closer.

 

 

 

 

 

 

 

 

Põhjus selleks oli väga lihtne kuid samas üks kavalamaid probleeme. Nimelt külmjoodis.

Tihtipeale kui on tegemist skeemiga mis ei tööta aga vahepeal hakkab maagiliselt tööle, on selle põhjuseks olukord kus mõne mikrokiibi jalg lihtsalt ei ole korralikult trükkplaadi peale joodetud kuigi visuaalsel inspektsioonil võib kogu ühendus tunduda korrektne, siis reaalsuses võib teise nurga alt paista hoopis midagi sellist:

külmjoodise tõttu lahtiseks jäänud jalg mis kõrvaklappide ühendust sisestades plaadist eemale paindus.

 

 

 

 

 

 

 

 

Siin on teine näide võimalikust külmjoodisest

Siin on teine näide võimalikust külmjoodisest

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kahjuks on külmjoodiseid tihtipeale väga raske tuvastada, kuid samas on lohutuseks see, et nende parandamiseks on vaja vaid jootekolviga vigased kohad üle käia.

Sellest momendist kui ma avastasin mis probleemiks oli kuni selleni kus ma tekkinud külmjoote probleemi ära lahendasin kulus ainult jootekolvi kuumenemise aeg. See on siis 20 sekundi ringis.

 

Mis on sisetakistus?

Disainides mõnda skeemi akudega võib märgata, et tihtipeale ei anna 1 oomine takisti ja 9V patarei välja 9A

Mis takistab oomiseadusel intuitiivselt töötamast kui me ühendame takisti näiteks 9V patarei külge?

sisetakistuse mudel

Sisetakistuse mudel. Aku on piiratud kollasega

Vaadates loodud mudelit ei tohiks olla küsimust miks me saame 9V patarei korral välja ainult 0.818A. Küll aga tekib see küsimus kohe, kui katsetada ühe oomist takistit päris akuga.

Reaalsuses tekib aku sisetakistus aku sees olevate metallide, sisekomponentide, materjalide kontakti, keemiliste reaktsioonide kiiruse ning ka aku ühenduste tagajärjel. Kui aku ühendada suure koormusega seadme külge, on kohe märgata, et pinge hakkab langema ning aku enda temperatuur hakkab tõusma.

Kuigi disaini tehes on alati vaja vaadata mis voolu jaoks aku loodud on, võivad algajad sellise väikese asjaga tekitada potentsiaalselt ohtliku olukorra kuna akut liiga palju koormates võib lekkima hakata või mõnel ekstreemsel juhul põlema minna (siinkohal mainin ära ohtlikud liitium polümeer akud).

Alati tehes mingisugust skeemi peab jälgima, et toiteallikas oleks loodud soovitud koormuse all töötama.

Mõnel üksikul olukorral on aga nii, et on vaja vahepeal harva korraks tarbida suurt voolu mida toiteallikas ei ole võimeline pakkuma. Sel juhul tulevad päästma kondensaatorid. Nendel seadmetel on tavaliselt väga väike sisetakistus kuid saab rahulikult ja aeglaselt täis laadida ning vajadusel kasutada reserv-voolu allikana. Kõige lihtsam kasutuskoht selleks on auto käivitamine, mille jaoks on võimalik auto-aku pealt laadida täis superkondensaator (seda aeglaselt ja väikese vooluga) ning kui masinat käivitada, tarbitakse põhiliselt voolu mis tuleb kondensaatorist. Samal ajal aga auto aku enda pealt töötab masina soojustus, raadio, kesklukk vms.

Loodan, et sai akud natukene selgemaks ning kiireks lisaks manin, et samamoodi nagu akul on piirangud ka suurtel ja võimsatel toiteplokkidel. Ärge kasutage seadmeid väljaspool spetsifikatsioonides mainitud piire!

Ohutuse ja skeemivigade otsimise terviseks!

 

Sidruniaku, vesinik ja valgus.

Tänases postituses tahan ma natukene veel rääkida sidrunitest.

Võtsin kodus ette ning panin mõned sidrunilõigud lauale. Lisasin galvaniseeritud polte ja vaske, ning sain tasuta energiat!

Neljast sidrunist sai kokku 3.06V

Neljast sidrunist sai kokku 3.06V

Nagu on näha, siis nendest lõikudest minu seadistus just väga massiivselt pinget ei andnud.

Seadistatud tükkidest ka voolumõõde välja

Seadistatud tükkidest ka voolumõõt välja

Tehes kiire arvutuse saame nende sidrunite võimsuseks umbes 0.000069W Lihtsalt et teile seda paremini selgitada näitan milline LED välja näeb sellise seadistuse juures.

Leekiv LED

Leekiv LED

Nagu näha on, sai see LED kaamera ees natukene häbelik olema, ning pidin tuled kinni panema, et saaks usutava pildi. Ega ma ise ka ei uskunud, et ta päriselt põleb.

Sidruniaku keemiast

Sidruniaku keemiast

Nüüd aga, et rääkida kuidas üldse meie mõõdetud ja testitud elekter tekkis.

Nagu enamikud inimesed teavad, siis sidruni korral on tegemist viljaga mille mahl on korralikult happeline. See siis tähendab, et vees on palju vabu happeioone. Nüüd kui me lisame happe sisse tsingi ja vasetüki tekib olukord kus tsink hakkab oksüdeeruma. Tsingi oksüdeerumise käigus lahustub vette tsingi ioon kusjuures elektronid jäävad metalli.  (Zn → Zn2+ + 2e-) Metallist edasi liiguvad need juhet mööda vask elektroodile kus omakorda liituvad need vesiniku ioonidega ning saame teise valemi  (2H++ 2e- → H2 ) See valem näitab kuidas 2 elektroni saanud vesiniku ioon muutub vesiniku molekuliks. Kuna toatemperatuuril on vesinik gaasilises olekus ja kergem kui vesi, siis see aurustub . 

See elekter mida ma katsetes mõõtsin olidki needsamad elektronid mis juhetmööda elektroodilt elektroodile liikusid. Kahjuks ei ole neid elektrone just kuigi palju.

Kõike parimat soovides,

Markus!

Natukene teadmatust ning selle võimsus!

Nädalavahetusel õnnestus mul näha toredat lõimu selle kohta, kuidas keegi lubas näidata, et sidrunite, kurkide ja banaanidega on täitsa võimalik telefoni akusid laadida, ning ainus põhjus miks seda ei tehta, on taastuvenergia allikate korporatiivne maha surumine.

Siinkohal kasutan meie artikli kangelase nimeks pseudonüümi M M.
M M: Ok, minu mobla tahab saada minimaalselt 4,5 volti. 1 sidrun annab 4 lõigatuna 3,13 volti, seega on mul vaja 2 sidrunit, vaskmünte, naelu, juhtmeid ja voltmeetrit.

M M: Ja kui sidruneid parasjagu majas pole, siis saab kasutada kartuleid. 1 kartul terves tükis annab 0,9 volti, 4 lõigatuna tuleb voltmeetriga ära mõõta aga põhimõtteliselt 3-4 kartulist peaks piisama.

 

Arvan, et praeguseks postituseks, et võimsusest rääkida ei ole rohkem vaja M M-i tekste välja panna. Esimese asjana et selgitada millest M M valesti aru saab toome sisse termini “Võimsus“. 

“Võimsus näitab, kui palju tööd teeb elektrivool elektriseadme töötamisel ajaühikus.” Sellest võib järeldada, et voolust või pingest üksinda ei piisa. Toome näiteks minu mobiiltelefoni millel on 1.23Ah Liitiumpolümeeraku mille nominaalpinge on 3.7V. Selleks, et saada ligikaudselt teada mitu Vatt/tundi see aku endas mahutab saame teha ligikaudse arvutuse kasutades aku mahtuvust ning nominaalpinget, et arvutada aku mahtuvus Vatt-tundides. 3.7V*1.23Ah =  4.551Wh.

4.551Wh näitab mitme vatist koormist suudaks eelmainitud aku tund aega töös hoida. Siinkohal mainin ka ära, et aku maksimum voolu võimekus sõltub hoopis sisetakistusest, millest täpsemalt räägin kunagi hiljem.

Selleks, et aga vaadata kuidas peaks seda akut laadima sidrunitega võtame eelduseks, et me suudame kõik tekitatud voolu otse, ilma kadudeta, akusse panna.

Inglise keelne wikipedia annab meile sidruniaku kohta täitsa kenasti infot.

Esiteks on vaja teada, et sidruniaku vooluteke on võimalik tänu ühe metalli oksüdeerumisele.

Tsingitud naelaga sidruniaku

Wikipedia andmetel on ühe sidruniga tsink elektroodi kasutades (eeldame ühte elektroodide paari sidruni kohta ning et sidrunist on võimalik saada samasugust voolu terve tunni)   keskmiselt võimalik 1mA voolu saada ning 0.7V. Kasutades eeldust, et saame sama pinge ja voolu vähemalt tund aega järjest näeme, et  0.001A*0.7V = 0.0007W võimsust ühe tunni jooksul ehk 0.0007Wh. Ning selleks, et saada võimsus 4.551Wh oleks meil vaja umbkaudselt  4.551Wh/0.0007Wh = 6501 sidrunit.

See arvutus eeldab ideaalseid tingimusi ning näitab üpris kenasti kuidas sellise idee välja käimine ei ole just kõige informeeritum, kuna me võime saada suuri pingeid ning jääda oma võimsusega alla poole vati. Samal ajal võime saada tuhandeid vatte vaid 1V pingega. Võimsus on sõltuvuses voolust JA pingest.

Sidruniakude katse teen ma peagi ning seda selgitades ka keemilisi reaktsioone, mis seal toimuvad.

 

 

Mis on servo ja kuidas see Arduinol käima saada.

Minu eelmises postituses oli juttu sellest mis asi on arduino ning Jaanus rääkis just blogi eelmises postituses 555 ajastuskiibi sisemusest. Kuna on olemas mootorite liik, mille jaoks võiks hästi sobida just 555 ajastuskiibi võnkuv seadistus. Seetõttu tundub olema väga hea mõte rääkida, kuidas servo töötab ning ka arduino koodinäide juurde panna näitamaks kuidas teie saaksite selle väga kiirelt käima.

Pilt võimalikust robotist mis on üles ehitatud servodest

Alustuseks tuleks ära defineerida misasi servo kui selline on, et ei tekiks vale ettekujutlust nendest seadmetest.

Servomootor on tagasisidega mootor – see tähendab, et servomootorit juhtides antakse signaaliga ette mootori positsioon, kuhu tahetakse mootorit keerata ja mootor püüab seda postitsiooni hoida. Kui mootorit keerata, siis hakkab ta koheselt ennast tasakaalupunkti poole keerama.  Kena artikkli leiate selle kohta siit.

 

Selline näeb välja raadioservo.

 

Selline näeb raadioservo kokkupandult välja.

Raadioservo asendikontrollimine käib tavaliselt kasutades 50Hz pulsside jada, kus servo seadepunkti uuendamine toimub 50Hz sagedusega.  Sagedus on Wikipedia abil eestikeeles kirjeldatud kui võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste arv ajaühikus. 1Hz on 1 sündmus sekundis. 5Hz on 5 sündmust sekundis.

Selleks, et saaks nüüd saaks Arduinoga kontrollida raadioservot on palju rohkem kui 1 võimalus. Minu jaoks on meeldiv kasutada protsessoril endal riistvaras olevat ajastus-süsteemi mille ma seadistan üles nii, et välja tuleb soovitud sagedus. Kahjuks on see aga selline protsess mis nõuab täiesti eraldi postitust, mis tuleb siia blogisse kunagi kui hakkme rääkima mikroprotsessorist sügavamalt.

Selleks, aga et see asi Arduinoga käima panna on vaja ühendada servo maandus juhe (must või pruun) Arduino GND viiguga ning servo toitejuhe (punane) arduino +5V viiguga.  Lisaks on servol kas oranž või valge  juhe mis tuleb ühendada soovitud kontrolleri väljundviiguga. Meie näites on selleks väljundviiguks Digital9 viik.

Siin on kenasti näidatud servo ühendused Arduinole.

Panin koodi üles pastebin-i kuna minu veebioskused on väga piiratud. 

See kood on väga hea alustamise näide nii sellele kuidas servot liigutada, esimest koodi kirjutada kui ka mitmeid koodi omapärasid tutvustada. Kahjuks aga ei saa täna rääkida kõigest lähemalt.

Arduino jaoks on kirjutatud ka oma tarkvara millega koodi üles laadida, kuid jällegi on tänane postitust liiga pikk, et kõigele keskenduda ja kõigest rääkida.

Ma väga loodan, et sellest tutvustusest ja näitest on teile kasu ning kõikide küsimuste jaoks on alati olemas postituste kommentaarid. Lisaks üritame kindlasti kõik teemad ja mured läbi võtta, mis postitustes puudu jäävad.

Mõni sõna Arduinost ja sellele koodi kirjutamisest.

Tervist.

Kui ma tutvustasin selle blogi olemust ja sisu, siis mainisin ära, et kunagi tahan rääkida kindlasti ka programmeerimisest. Arvan, et täna on hea päev sellelegi sissejuhatust teha. 

Ma loodan, et on õnnestunud mõnele inimesele näidata, et elektroonika ei ole midagi haaramatut. Tegelikult on tegemist vaid hulga tillukeste asjadega, millest ajapikku aimdust saab. Samamoodi on ka programmeerimisega. Üks üsna lihtne meetod, kuidas saada algus Sardsüsteemi programmeerimisega, on kasutada Arduinot. Tegemist on avatud riistvaralise mikroprotsessori arendusplatvormiga, mis on disainitud inimestele, kellel ei ole väga suurt programmeerimise ega ka elektroonika kogemust, kuid sooviksid päriselt siiski õppida ja midagi teha.

Selle tutvustuse alguses tahan ka ära mainida fakti, et arduino on prototüüpimise vahend, kui keegi soovib teha tõsist programmeerimist ja / või elektroonikat, siis on suur tõenäosus, et arduino keelega kaasnevad eripärad hakkavad rohkem segama kui aitama. Sellegi poolest on tegemist väga kasuliku tööriistaga nii algajatele, kui edasijõudnutele.

Arduino Uno

Arduino kui selline ei ole väga kallis mänguasi ning tuleb väga mitmes maitses. Kõige levinum plaat on Arduino Uno, ning see on ka kõige odavam (23€ Farnellist, kahjuks hetkel ei ole saadaval). Lisaks on neid veel suur suur valik. Nii väiksema suurusega, rohkemate viikudega, erineva võimekusega. Kuid see ei ole ainus miks arduino on levinud nii palju, nagu ta reaalsuses on. Tegemist on tooteliiniga mis on avatud lähtekoodiga. Sellele on loodud lugematu hulk shielde (moodulid mida saab kergelt lisada, et saada seadmest välja lisa funktsionaalsust) ning kõik mida selle lisaks müüakse on ka vabalt ligi pääsetavate disainifailidega, et soovikorral on võimalik kõike ise teha ning tegemist on väga korralike õppematerjalidega, mille kohta saab veebist massiliselt infot ning tihtipeale on tegemist ka väga heade disaininäidetega algajate jaoks.

Näide shieldimise metoodikast

Väike arduino ja selle shieldi-ga tehtud robot

Kahjuks on eesti edasimüüjatel arduinole ülisuur juurdehindlus niiet farnelli 5€ saatekulu teeb seadme ikkagi odavamaks sealt tellida, kui eestist. Samas on see platvorm enda kanda ka eestis kinnitanud. Olen teadlik, et isegi tartu ülikoolis on mõningad prototüübid esmalt arduino peal tehtud. Rääkimata üritustest nagu Hobilabor ja üliäge ArduSat. 

Ma arvan, et tänase postituse mahu sisse enam projektinäide ei lähe, kuna siis tuleks kogu asi liialt pikk, küll aga võite oodata, et ülejärgmine nädal näitan teile juba keelt mida Arduino kasutab kui ka lihtsa näite projektist mida saab kodus kiirelt luua.

Hk RC puldi lammutamine.

Vahelduseks oleks kindlasti tore näidata midagi mis on päris disain, tehtud odavalt ja hiinas. Ideaalne asi mis selleks näiteks tuua on HK kõige odavama plastpuldi .

 

Kes vaatasid juba eel olevat linki näevad, et ma olen varasemalt likvideerinud kleepsu, et näidata mis sellest puldist eemaldatud on ning mis nupud veel kasutuses on. Ega väga nuppe ei olegi, kõik seadistamine käib läbi arvuti ning puldist endast ei saa väga midagi teha. Muidugi kuna tegemist on 22$ maksva puldiga, siis ei saa ka väga süüdistada, et komponendid miinimumi viidud.

Sama puldi tagant vaade. Kuna ma ei ole just suur patareide kasutamise fänn, siis läksin seda teed, et panen tihti pistiku, et ühendada süsteemi külge liitium polümeer aku. Siin on näha nii kiire pistik, kinnitus, juhtmed kui ka velcro et akut kinnitada.

Edasi on meil loogiliselt jõudmine toite sisendini. Siin ei ole midagi uut kui et olematu jootekvaliteediga toitepistik ning palju populeerimata trükkplaati. Trükkplaat mida kasutatud on, on muuseas ühepoolne. See on midagi, mida just kuigi tihti näha ei saa.

Kuna tegemist on siiski RC puldiga, siis on kohustuslikud 2 2teljelist juhtimis Gimbalit. Siinsed on plastikust nagu võib oodata sellise hinnaklassi tootelt.

Veidi lähem näide potentiomeetrile ja lülitile mida siin kasutatakse. Tundub et tegemist on kõige odavamate juppidega niiet üle 2 kuu ma seda pulti ei usaldaks. Sedagi siis kui seda väga vähe kasutada.

Nüüd on aga raadio osa. Huvitaval kombel on plaadi moodul täitsa kena, tõenäoliselt on see sisse ostetud. Pildil on näha nii trükkplaadil olev antenn, kui ka antenni juhe. Mis on üpris kena liigutus, kuna juhul kui 2.4Ghz antenn peaks katki minema, on olemas lootus, et saab mingi ühenduse ja ehk asja alla tuua. Samas jällegi kui asi katki läheb võib seda maapeal kogemata mitte märgata. Igaljuhul on selle trükkplaadi kvaliteet hoopis teine. Raadio plaati ja põhi-trükkplaati ühendab vaid üks signaali juhe, milleks on PPM. Mis see on räägin kunagi hiljem.

taustal on näha ka arvutiga ühendamise port, see suur must jublakas mis fookuses ei ole.

Ning siin on siis kena pilt kogu koostest. Nagu näha on tegemist päris jubeda juhtme puntraga, trükkplaadil on suurem osa komponentide asukohti tühjad, potentiomeetrid, et tuvastada gimbalite asendit on vildakad ja nii edasi.

Kuid kindlasti võib mõnele inimesele huvi pakkuda, mis kiipe selle süsteemi peal üldse kasutatakse. Põhi-plaadil oleva prose vastandiks saan 2 hiinakeelset datasheeti, mis on suht kasutud ning raadio suhtlust tegeva plaadi peal ei ole muud kui üks kiip mis on tühjaks lastud ning raadio suhtlusega tegelev kiip mida ma ei ole hetkel võimeline lugema… kahjuks ei saa väga aidata. Kui õnnestub kood kätte saada, siis teen siia lehele uuenduse.

Kellele aga on hakanud asi huvi pakkuma ning kes tahaks alustada raadio lennukitega, siis täitsa esimeseks puldiks ma seda ei soovita. Kuna ootama peab seda kuu aega ning kui ta kohale jõuab, siis ei ole tema eluiga kuigi pikk on tegemist nii raha kui aja kulutamisega. Küll aga soovitan seda süsteemi nendele, kes soovivad ise nokitseda. Saate 22$ eest kõik vajalikud jupid, et katsetada näiteks arduinoga oma raadio tegemist.

Lõbusat õppimist ja katsetamist kõigile!

 

 

Oooot, aga millega me skeemi testime?

Kuigi olen juba näidanud mitmeid skeeme ning neid ka blogi jaoks kokku ladunud, siis hetkel on midagi tähtsat puudu. Isegi kui mõned inimesed saavad aru kuidas elektroonika skeemi kokku panna, siis hetkel ei ole siin lehekülgedel juhendeid, kuidas seda reaalselt testida.

Täna peaks siis rääkima tööriistadest elektroonikule.

Alustuseks on tööriistad millega seadmetele ja komponentidele ligi pääseda või neid liigutada.

Multimeeter:

Odav multimeeter

 

Tegemist on seadmega mille põhiliseks otstarbeks on otsida skeemist lühiseid.  Kõikidel endast lugupidavatel multimeetritel on olemas funktsioon ‘piiks’ ehk pidevuse tester. Selle vajalikkus tuleb kohe, kui keegi on kokku jootnud skeemi ning tahab teada kas ikka õiged asjad on ühenduses õigete kohtadega või ega mingi asi ei ole ühenduses kohaga, kus ta ei peaks olema.

Lisaks on multimeetril palju häid oskusi. Näiteks saab mõõta kahe koha vahel olevat pinget, takistust ning isegi kahe koha vahel olevat voolu. Tublimad masinad oskavad mõõta veel mahtuvust, sagedust, dioodi pingelangu, vahelduvvoolu, otsida seinas toitega olevaid juhtmeid, mõõta transistorite parameetreid, induktsiooni ning isegi seda infot logida ja arvutisse saata.

Tähtis asi mida meeles pidada on see, et multimeeter mõõdab väärtuste keskmist (või ruutkeskmist) mis tähendab, et kui keegi loodab multimeetriga arvutisse logida digitaalsuhtlust siis saab ta tõenäoliselt vaid mingi ühtlase pinge väärtuse.

Odava multimeetri saab kätte hinnaga 14€. Erinevas hinnaklassis olevate multimeetrite erinevusest räägin kunagi hiljem.

Jootekolb:

Jootekolb

Kõik kes on minu postitusi jälginud, peaksid teadma, et skeemi on üsna keeruline luua, kui puudub korrektne viis viikusid ja juhtmeid ühendada. Selles kohas tuleb esimese tööriistana appi jootekolb. Jootekolvi headus on teema millesse praegu ei tasu langeda, kuid põhilised parameetrid on võimsus ja temperatuuri kontrollimise võimalus. Erinevad jootekohad vajavad erinevat temperatuuri, et midagi katki ei läheks (kuskil 350C on tavaliselt ideaalne). lisaks, kui kolviotsa soojusmahtuvus ei ole piisav, võib raskemates jootekohtades kolviots maha jahtuda ja jootmine muutub vägagi tülikaks.

Soovitatavalt otsida endale jootekolb mis on kõige peenema otsaga ning võimalusel võiks ots ka lapik olla.  Lapik ots annab nimelt suurema soojusülekande, et oleks lihtsam joota ning saaks parema jootekoha.

Tina ja tinasukk:

tina ja sukk

Joote tina valik on üks tähtsamaid mille peab algaja elektroonik tegema, ning mida paljud ei pea üldsegi tähtsaks. Tina on see vahend, mis sulab ning muudab teie komponentidest skeemi terviklikuks ja töötavaks seadmeks. Algajale on soovitatav kasutada 60/40 Sn/Pb millel on räbustist südamik. Selle juures tuleb aga mainida uuesti minu jootmise PDF-ile, kus kirjutan, et käsi peab alati peale jootmist pesema, kuna plii ei ole just tervislik asi mida lõunalauas leivaga sisse süüa.

Kui aga jootekoht läheb näiteks trükkplaadi või makettplaadi peal halvasti, peab selle kuidagi lahti saama, selleks on väga mõnus vahend nimega jootesukk. Tegemist on punutud traadiga millele on lisatud räbustit. Räbustist räägin täpsemalt jällegi kunagi hiljem.

Tangid:

 

Traadilõiketangid

Kuna tihtipeale ei ole ostetud komponentide viigud (jalad) soovitud pikkusega või on vale nurga all on kindlasti tarvis ka tange. Lõiketangid elektroonika juures ei ole kõige tugevamad, seega peab silmas pidama, et neid kasutada vaid traatide lõikamiseks millele nad mõeldud on (tavaliselt kuni 2mm vask). Vastasel juhul ei pea need just kuigi kaua vastu.

Painutustangide valik

Teised tangid, mida vaja oleks on kitsaninalised painutustangid. Kui on vaja jalgu õige nurga alla painutada, siis need on selleks parimad tööriistad.